KAS OLED PIISAVALT VANA?

 Lehele sisenemiseks kinnita, et oled täisealine.

 

Jah, kinnitan!
Ei, olen noorem!

Juurdepääs keelatud

Teie juurdepääs on Teie vanuse tõttu piiratud!

Blogi

Vesi

03.04.2020

Vesi ehk divesinikmonooksiid on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.

Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO).

Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik tuntud elusorganismid, kes koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses.

Vee esinemine vedelal, tahkel ja gaasilisel kujul on hädavajalik eluks Maal kuna asub Päikesesüsteemi elamiskõlblikus osas. Kui ta oleks Päikesele natuke lähemal või natuke kaugemal (umbes 5% võrra, 8 miljonit kilomeetrit), oleks vähem tõenäoline, et kõik need kolm vormi eksisteeriks Maal üheaegselt.

Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast, olles pidevas ringluses.

Vett, mis on jaotatud meie planeedil nimetatakse hüdrosfääriks, selle umbkaudne maht Maal on 1,338 000 000 ruutkilomeetrit. Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, udus ja sudus, vedelas olekus meres, ookeanis, jõgedes, järvedes ja veehoidlates, tahkel kujul liustikes ja lumes. Vee jaotus maal on järgmine: suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab ainult 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest paikneb jäämütsides, liustikes ja põhjavetes ning ainult 0,3% pinnaveekogudes.

Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees.

Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest.

Eristatakse järgmisi kareduse liike:

Karbonaatne karedus ehk mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks

Mittekarbonaatne ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsetest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millest jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao.

Jääkkaredus on tingitud vee keetmise järel allesjäänud karedusest viitab sellele, et keemine oli ebatäielik

Üldkaredus on mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku, seda mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta (mmol/l).

Saksamaal, USA-s, Prantsusmaal ja Inglismaal on kasutuses spetsiaalsed kareduskraadid

Kareda vee kuumutamisel tekib katlakivi ????

Pehmet vett iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).

Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellega sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokku puutunud veed, sest neis on väike kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Pehme on üldjuhul ka vihmavesi, sellist vett eelistatakse kasutada siis, kui kareda vee omadused on soovimatud või kahjulikud, näiteks tööstuses vee kuumutamisega seotud seadmetes, et vältida või vähendada nende kahjustusi. Pehmes vees vahutavad seep ja muud pesuained paremini ja neid kulub vähem, sest karedas vees olevad katioonid pärsivad nende ainete pindaktiivsust. Vees kaltsiumi- ja magneesiumiioonide vähendamist nimetatakse vee pehmendamiseks. Üks levinud meetod on nende ioonide asendamine ioniitide abil naatriumi- või kaaliumiioonidega.

Pehme vee joomine ei ole üldjuhul tervisele kahjulik, kuid kui vee pehmendamise tõttu on naatriumi sisaldus vees märkimisväärselt suurenenud, võib selle liigne tarbimine organismi kahjustada.

Mis on joogivesi ?

Joogivesi on joomiseks sobiv vesi ja selle tarvitamine ei tohi põhjustada vahetuid ega pikaajalisi tervisehäireid.

Enamikus arenenud maades on veevärgi vesi, mida kasutatakse nii maja-pidamises, kui tööstuses joomiseks sobiv, kuigi otseselt inimese joogiks või toiduvalmistamiseks kulunud joogivesi moodustab kogu kasutatavast joogiveest väga väikese osa. Põhiliselt kasutab inimene vett pesemiseks ja maastiku niisutamiseks.

Vesi on alati olnud inimestele tähtis jook. Kõigi organismide ellujäämiseks on vesi hädavajalik. Kui mitte arvestada rasva, siis koosneb inimese keha 70% massiprotsendi ulatuses veest. Vesi on ainevahetuse käigus toimuvate keemiliste reaktsioonide lähteaine või saadus ja toimib paljudes inimkehas olevates lahustes lahustina.

Paljudes maailma piirkondades ei ole inimestel joogiveele piisavat juurdepääsu joogiveele. Nad peavad kasutama vett, mis on saastunud haigusetekitajate, mürgiste ainete või liiga suure hulga lahustunud ainetega. Mingil määral aitab sellise vee keetmine, mille käigus bioloogilised haigusetekitajad hävivad ja kurnamine, mis suuremad saasteosakesed kinni peab. Sageli ei piisa sellestki. Niisuguse vee tarvitamine ei ole tervislik ning sellise vee joomine või tarvitamine toidu valmistamiseks võib tekitada pikaajalisi ja kroonilisi hagusi.

Eestis sisaldab vesi, millest toodetakse joogivett, sageli lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. Seetõttu peab seda enne tarbijani jõudmist vee puhastusjaamades töötlema ja stabiliseerima. Vesi pehmendatakse, kõrvaldades Ca- ja Mg-ioonid, eemaldatakse lahustunud gaasid ning lõhna ja maitset andvad lahustunud ained, vesi demineraliseeritakse (kõrvaldatakse mitmesugused katioonid ja anioonid), desinfitseeritakse (hävitatakse patogeensed mikroorganismid), puhastatakse värvi andvatest, peamiselt huumusainetest ja/või selitatakse sogasust tekitavatest lahustumata lisanditest.

Üldiselt on hea, kui joomiseks mõeldud vesi võimalikult vähe kõrvalisi aineid sisaldab, aga see nõue ei ole absoluutne. Joogivesi peaks sisaldama väikeses koguses sooli, peamiselt kloriide.

Destilleeritud vesi, kus kõik lisaaine puuduvad on mürgine.

Destilleeritud vesi - on destillatsiooni teel saadud (aurustunud ja seejärel kondenseeritud) ja lahustunud lisandites peamiselt sooladest puhastatud vesi. Destilleeritud vee regulaarne joomine on inimesele kahjulik, kuna soolavaba vesi viib soolad organismist välja, kahjustades rakke. Soolade ülekülluse korral võib arst siiski destilleeritud vee joomist soovitada.

Mis on mineraalvesi ?

Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.

Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. venemaal ja USA-s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta.

Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajaga on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused– nõnda on tekkinud mitmed spaalinnad (näiteks Tšehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid.

Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.

Tänapäeval on mineraalvett sageli serveeritud pudelites, tehes selle nõnda kättesaadavaks paljudele inimestele. Poest ostetud vesi võib olla kas gaseeritud või naturaalne.

Reisid mineraalvee leiukohtadesse, kus saaks otseselt kokku puutuda mineraalveega, väga harvad ja sageli võimatud, sest tavaliselt on need era- või kaitse all olevad alad.

Mineraalveeallikates ravimist nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblusteadus.

Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmeks:

  • Söögivesi -mineraalainete sisaldus alla 1g/L
  • Ravi- söögivesi -mineraalainete sisaldus 1-10gr/L
  • Ravivesi -mineraalainete sisaldus üle 10gr/L

Teatud geoloogilised tingimused loovad loodusliku mulliga (gaseeritud) vett. Peamiselt võib sellist vett seostada vulkaanilise aktiivsusega, vulkaanilisest kihist pärit veega (looduslik karbonisatsioon). Looduslik mull (süsinikdioksiid looduses) aitab alati absorbeerida mineraale kõrgel tasemel.

Mineraalvett hinnatakse eelkõige lahustunud mineraalainete sisalduse mg/L kohta, pudeli etiketil peavad olema andmed esitatud. Kõik mullivabad mineraalveed on madala mineraalsusega, kuna paiknevad maapinna erinevates kihtides.

  • Ülimalt madal 0-50mg/L
  • Madal 50-250mg/L
  • Keskmine 250- 800mg/L
  • Kõrge 800- 1500mg/L
  • Väga kõrge 1500 mg/L
  • Väga rikkalik 3000 ja rohkem mg/L

Mineraalvee kareduse määramiseks jälgitakse kaltsumi (Ca) ja magneesiumi ( Mg) taset:

  • Pehme 0- 17,1 mg/L
  • Kergelt kare 17,1- 60 mg/L
  • Keskmiselt kare 60- 120 mg/L
  • Kare 180 mg/L

Mineraalvee happelisus- vee pH mõõdab vee happesuse või leeliselisuse taset

  • Happeline pH 5-6,7
  • Neutraalne pH 6,7-7,3
  • Kergel leeliseline pH 7,3- 7,8
  • Leeliseline pH 7,8- 10

Mineraalvee puhtus näitab kui hästi on vesi kaitstud ning selle määrab vee nitraaditase

  • Parim 0-1 mg/L
  • Väga hea 1-4mg/L
  • Hea 4-7mg/L
  • Aktsepteeritav 7-10/ L
  • Joogikõlbulik 10-50mg/L

Mineraalvee karbonisatsooni tähistused ja soovitusliku joomistemperatuurid

Still- mullivaba, 12 C

Light- vähesed mullid, 14 C

Classic- klassikaline, sädelev, tugevamad mullid 16 C

Vett võib juua igalt temperatuuril, mida külmem vesi, seda vähem me tajume erinevaid maitseomadusi.

Praegu on maailmas üle 3000 mineraalveebrändi.

Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest:

  • vanusest
  • töö ja tegevuse iseloomust
  • tervislikust seisundist
  • ümbritsevast kliimast
  • suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö)
  • suurenenud soolade tarbimisest

Janu tekib inimesel reeglina siis, kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett.

Normaalse söömise puhul saadakse põhikogus veest (ca 1–1,2 liitrit) näiteks:

  • puu- ja köögiviljadest
  • suppidest
  • teest
  • kohvist
  • mahladest ja muudest jookidest

Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu.

Kofeiin omab vett väljutavat efekti ennekõike neil inimestel, kes ei ole regulaarsed kofeiini (nt kohv, koolajoogid, energiajoogid) tarvitajad. Ka alkohol (va õlu ja vein mõõdukates kogustes) omab vett väljutavat efekti.

Mõõdukas dehüdratatsioon, mida määratakse 1–2% kehakaalu langusega vedelike kao tõttu – toob kaasa peavalu, nõrkustunde, isu kao ja pearingluse. Dehüdratatsioon 3–5 % kehakaalust langetab vastupidavust ja jõudu ning toob kaasa tugeva kurnatuse. Dehüdratatsioon 15–25% kehakaalust on fataalne. Akuutset mürgitust on kirjeldatud lühikese aja jooksul suure koguse vedelike saamisel, mis oluliselt ületab neerude maksimaalse erituskiiruse 0,7–1 liiter tunnis.

Toitude veesisaldus:

• Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%) • mahlades ja piimas 89% • puuviljades 86% • kartulites 79% • lihas 68% • leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%

Mida veel võiks teada vee kohta

• Puhas vesi ja mineraalvesi ei anna energiat, küll aga võivad maitsestatud ja/või vitaminiseeritud veed sisaldada vähesel määral suhkrut ning seeläbi anda ka energiat. Loe pakendilt! • Rohke ja kestev ülemäärane vee tarbimine koormab südant ja neerusid. • Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust. • Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismi soolade varud. • Kofeiini sisaldavad kohv, tee ja koolajoogid, samuti alkohoolsed joogid suurendavad vedeliku väljutamist organismist, kuna kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus.

Vee ja veini sobivus

Mineraalide kogus vees, ph, CO ning vee temperatuur tekitavad suus teatud tundeefekti ehk suutunde (mouthfeel). See on toidu ja veini ning veini ja vee sobitamisel peamine kriteerium.

  • Kerge vein -mullita ja vähese mineraalususega vesi
  • Jõuline noor vein- mulliga vesi
  • Vana hea vein -mullita vesi
  • Mulliga vein -mullita vesi
  • Cava- mulliga vesi
  • Šampanja- mullita vesi
  • Vinage Port -tugeva mulliga vesi
  • Dessertveinid - mullita vesi pikendab maitset; mulliga vesi vähendab magusust ja elavdab veini

Vee ja toidu sobivus

Toiduga tuleb jälgida vee progresseerumise loogikat, väiksemast mullist suuremani ja lõpetuseks ilma mullita neutraalse vee juurde tagasi, et rahustada meeleelundeid. Mineraalusust tuleb arvestada mineraalsest vähem mineraalseni, vastavalt toidu maitsete järgi.

  • Ilma mullita – mereannid, kala, eelroad
  • Kerge kihin - kaaviar, salatid
  • Klassikaline mull - šokolaad, punane liha ja muud liharoad, sushi
  • Klassikaline mull -šokolaad, punane liha ja muud liharoad
  • Suur mull- suupisted, frititud ja rasvane toit,hamburger,pitsa, austrid

“Kui võtad, võta vett vahele!”

Kasutatud allikad:

https://en.wikipedia.org/wiki/Water; https://et.wikipedia.org/wiki/Mineraalvesi; https://en.wikipedia.org/wiki/Mineral_spring;
https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vesi; http://www.finewaters.com/water-and-food-matching/matching-harmonizing-pairing/72-matching-water-with-food

 

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

Trappist Õlu

24.10.2019

on Belgia õlletüüp, ainulaadne maailmas. Trappist ei kirjelda õlle maitseomadusi ega valmistus tehnoloogiat, vaid viitab hoopis inimestele ja valmistamise kohale. Tänaseks toodab Trappisti õlut vastavalt Rahvusvahelise Trappistide Assotsiatsiooni tunnustusele neliteist kloostrit - kuus Belgias, kaks Hollandis ja üks Austrias, Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Ameerika Ühendriikides. Täiendit Trappist ja logo Authentic Trappist Product tohivadki oma õlledel kasutada neljateistkümmne kloostri pruulikojad.

Kloostriõlle valmistamise puhul on tähtis, et õlle pruulikoda, tootmine ja realiseerimine on osa kloostri igapäevasest elukorraldusest. Õlle realiseerimisest saadud tulu läheb kloostri ülalpidamiseks ning sotsiaal- ja heategevuslikesse projektidesse − eesmärk ei ole kasumit teenida. Trappisti nimetuse kasutamise õigust ning sellega kaasnevate tingimuste täitmist jälgib Rahvusvaheline Trappisti Assotsiatsioon.

Enamasti on Trappist pinnakääritusel valmistatud õlu, mis tavaliselt laagerdatakse pudelites. Pinnakääritusega õlu ehk ale on pisut magusama ent humalarikkama maitsega kui põhjakääritusega õlu ehk lager. Pinnakäärituse meetod on vanem, põhjakäärituse meetod aga levinum. Belgia kloostrites valmistatakse õlut aga endiselt pinnakäärituse meetodil, endiselt puhtast ehedast toorainest, kasutatakse tihti kohalikku vett ja järgitakse vanu retsepte. Öeldakse, et Trappisti kloostriõlu sisaldab ka ühte väga erilist komponenti, „kloostri vaikust“. Enamasti on kloostriõlled tummised, kanged 6–12% mahuprotsenti, vürtsikad ja linnaseliselt magusad.

Õllede märgistamisel on kasutusel süsteem, kus erinevaid õllesid nimetatakse Enkel/Single, Dubbel/Double, Tripel/Triple ja Quadrupel /Quadruple. Need terminid kirjeldavad umbkaudu nii linnaste kogust kui ka algset tihedust( gravitatsiooni). Dubbeli ja Quadrupeli puhul, märgistatakse ka vaadid vastavalt.

Samuti kasutatakse erinevate tüüpide tähistamiseks värve, mis ulatuvad tagasi päevadesse, mil pudelid olid sildistamatta ja need tuli tuvastada ainult kapsli või pudelipõhja järgi. Õlle etiketid põhinevad värvisüsteemil kuldse, punase, valge ja sinise tugevuse suurenemise järjekorras. Samuti on olemas numbrisüsteem 6, 8 ja 10, mis annab märku kangusest, kuid ei pea tingimata olema täpne alkoholisisaldus mahuprotsentides.

Enkel/ Singel- seda terminit kasutatakse sageli vaheldumisi sõnaga „Patersbier” (mis tähendab isa õlut), kuna Singel on kerge õlu, mis on pruulitud algselt ja mida mungad ise tarbivad.

Dubbel/Double-valmistamise traditsioon pärineb keskaja munkadelt. Karakteristikaks on pruun värvus ning see on üks tüüpilistest kloostriõlle stiilidest, loodud 19. sajandil. Dubbel viitab sellele, et virre on tehtud tummisemaks ning seeläbi on ka tulemuseks tugevam ning alkoholirikkam õlu, tavapäraselt 6-8%.

Tripel/Triple- termin, mis iseloomustab madalmaades kanget pale ale’i, kangus tavapäraselt 8-10%.

Quadrupel / Quadruple-suhteliselt kange pale ale, mille alkoholisisaldus on 9-13%. Tegu on täidlase õllega, mille värvus varieerub punasest pruunini. Maitse on maltoosane, magusate nootidega, kerge mõrkjusega. Alkohol annab sellele õllele keha, kuid ei riku kindlasti maitset.

Trappisti juuakse kõrge jalaga pokaalist või karikast, mis on lai nagu väike kauss, tihti õlle kaubamärgi graveeringuga.

Nõuded Trappist õlledele:

  • Kõik tooted peavad olema valmistatud kloostri läheduses;
  • Tootmine peab toimuma munkade või nunnade järelevalve all;
  • Kasum peaks olema ette nähtud kloostrikogukonna vajadusteks, solidaarsuseks Trappisti ordu raames või arendusprojektide ja heategevuslike tööde jaoks.

Tuntumad Trappisti tooted on Trappist® õlu. Neliteist kloostrit, mis on Rahvusvahelise Trappistide Assotsiatsiooni liikmed, pruulivad ja müüvad oma õlut. Kõik õlletehased on varustatud kaasaegsete sedametega mis tagavad Trappist® õlle kvaliteedi.

Kes on Trappistid….

Trappistid ametlikult tuntud kui “katoliku mungad, kes on osa tsistertslaste ordust“, kes omakorda jagunevad benediktlasteks, frantsiskaanideks ja trappistideks. Trappistid tulid Normandiast, Prantsusmaalt, kus asus klooster, mille nimi oli La Trappe, nad järgivad Püha Benedicti valitsust ja neid tuntakse vastavalt Trappistide (munkade) ja Trappistinede (nunnade) nime all. Need on nimetatud La Trappe kloostri järgi, see on klooster, kust liikumine ja religioosne kord alguse sai. Liikumine algas kõigepealt reformidega, mille abbey Armand Jean le Bouthillier de Rancé 1664. aastal tutvustas, mis viis hiljem Trappisti koguduste loomiseni ja lõpuks 1892. aastal ametliku põhiseaduse eraldiseisva religioosse korraldusena.

Püha Benedicti valitsemise 48. peatükis öeldakse, et "nüüd on nad tõepoolest mungad, kui nad elavad oma käe järgi". Seda reeglit järgides toodab enamik Trappist kloostreid kaupu, mida müüakse kloostri sissetuleku tagamiseks. Toodetud kaubad ulatuvad juustust, leivast ja muudest toiduainetest ning lõpetades rõivaste ja kirstudega. Kuid kõige kuulsamad on nad Trappist õllede poolest, mis on õllemaailmas ainulaadsed, ning mida on tunnustatud kõrge kvaliteedi ja maitseomaduste poolest. Belgias ja Hollandis asuvad kloostrid, nagu La Trappe, Orvali klooster ja Westvletereni klooster, pruulivad õlut nii munkadele endile kui ka üldsusele müügiks. Trappisti õlu sisaldab jääksuhkruid ja elavat pärmi ning erinevalt tavalisest õllest paraneb see vanusega.

Tsistertslaste kloostrid on jätkuvalt levinud, paljud neist on asustatud 20. sajandil väljaspool Euroopat, kogukonna kohta on keskmiselt 25 liiget.

1.jaanuari 2018 seisuga oli kogu maailmas 1796 Trappisti munka ja 1592 Trappistini nunna.

Rahvusvaheline Trappistide Assotsiatsioon (ITA) ühendab kakskümmend Trappisti kloostrid Euroopas ja mujal. Toiduaineid ja muid tooteid toodetakse kõigis kloostrites, mis on ITA liikmed. See tootmine toimub kloostri seinte sees või läheduses ja alati Trappistide järelevalve all, kes on ise ka sageli tootmisega seotud.

“Authentic Trappist Product“ (ATP)

Paljud Rahvusvahelise Trappistide Assotsiatsioon toodetud asjad kannavad eksklusiivset rahvusvahelist silti “Authentic Trappist Product” (ATP). Kõige kuulsamad on erinevad Trappist® õlled. Kuid etiketi võivad saada ka muud tooted, alates leivast - juustust, likööride ja religioossete esemeteni.

Et kasutada märgistust ühel oma Trappist®-i toodetel, peab AIT-ile taotluse esitav klooster vastama järgmistele kolmele rangele kriteeriumile:

  • Kõik tooted peavad olema valmistatud kloostri läheduses;
  • Tootmine peab toimuma munkade või nunnade järelevalve all;
  • Kasum peaks olema ette nähtud kloostrikogukonna vajadusteks, solidaarsuseks Trappisti ordu raames või arendusprojektide ja heategevuslike tööde jaoks.

Pärast toote avalduse esitamist koostatakse toote kohta toimik. Mis sisaldab muu hulgas täidetud küsimustikku, milles kirjeldatakse, kuidas kogukond on kaasatud töösse ja juhtimisse. Samuti pakub see teavet tootmismeetodite, kvaliteedikontrolli, turustuskanalite ning välissuhtluse struktuuride ja olemuse kohta.

Kui taotlus on laekunud, külastavad ITA juhatuse liige ja kvaliteedikomisjoni liige kloostrit ja tootmiskohta, et veenduda etiketi kriteeriumide täitmises. Nad viivad läbi kvaliteediauditi ning tagavad toodete jälgitavuse. Külastus tulemusi hindab ITA direktorite nõukogu, kes peab dialoogi kloostriga, kes vastavat toodet toodab. Seejärel hääletab ITA direktorite nõukogu selle üle, kas tootele võib anda sildi “Autentne Trappisti toode” või mitte. Litsents kehtib viis aastat ja see antakse välja ühe toote või mõne tootekategooria jaoks. Silt mitte ainult ei tõenda toote Trappisti päritolu; lisaks annab see tarbijatele garantii, et müüdud tooted vastavad elavale Trappisti kogukonnale kehtivatele väärtustele ja kvaliteedistandarditele.

Järgmistel toodetel võite leida sildi “Autentne Trappisti toode”.

  • Orval Abbey, Orval (B) Trappist® õlu ja Trappist® juustud
  • Trappist® õlu firmalt De Achelse Kluis, Achel (B)
  • Trappist® õlu ja Trappist® juustud firmalt Scourmont Abbey, Chimay (B)
  • Trappist® õlu firmalt Rochefort Abbey, Rochefort (B)
  • Trappist® õlu ja Trappist® juustud firmalt Our Lady of the Sacred Heart Abbey, Westmalle (B)
  • Trappist® õlu firmalt Sint-Sixtus Abbey, Westvleteren (B)
  • Trappist® õlu, Trappist® juustud, Trappist® leib, Trappist® koogid / küpsised, Trappist® šokolaad, Trappist® moos ja Trappist® mesi Koningshoeven Abbey, Tilburg (NL)
  • Trappist® liköörid ja Trappist® õlu firmalt Stift Engelszell, Engelhartszell (AT)
  • Trappist® juustud firmalt Mont-des-Cats Abbey, Godewaersvelde (FR)
  • Trappist® õlu firmalt Maria Toevlucht Abbey, Zundert (NL)
  • Trappist® õlu Saint Joseph’s Abbey'lt, Spencer (USA)
  • Trappist® õlu Tre Fontane klooster, Rooma (IT)
  • Trappist® õlu Mount Saint Bernardi kloostrist, Leicester (Suurbritannia)



Selle Trappisi jutu lõpuks haarake pokaal ja oma lemmikpruul ning asuge nautima !



Kokku pandud https://www.trappist.be/ põhjal, kasutatud internetis saadaolevaid pilte.

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

 

Cabernet Sauvignon

30.08.2019

Cabernet Sauvignon on kuulus, vapustav ja legendaarne mari, kes vastutab maalima suurimate veinide eest ja on vaieldamatult kõikidest punastest viinamarjadest suurim. 

Viinamarja tõeline päritolu tuvastati 1996 aastal, uurides DNA-d. Tõendid kinnitasid, et Cabernet Sauvignon on Cabernet Frangi ja Sauvignon Blanci järeltulija. Ristand on tõenäoliselt tekkinud 17.sajandil. Marjal on mõlema viinamarjaga sarnased aroomid Cabernet Frangi mustsõstra ja Sauvignon Blanci värske rohumaa. Marja kasvatatakse peaaegu igas suuremas veinitootmis riigis. Rahvusvaheliselt tuntuks sai Bordeaux`i veinide kaudu. Tänapäeval on Cabernet Sauvignon võtmetähtsusega mari nii mõneski Uue-maailma veiniaias Californias, Tsiilis ja Lõuna-Austraalias.

 

 

Kuidas maitseb vein Cabernet Sauvignonist ?

Punane viinamarjasort, katab laia spektriga aroome ja maitseid. Tumepunase värviga, jõuline – roheline paprika, mustsõstar, kirss, tomat münt, seeder happeid ja tanniine sisaldavaid vein. Tamme kasutamine laagerdamisel on laialt levinud ja seetõttu on veinidel sellest tingitud lõhn ja maitse -suits, vanill ja kohv. Oma kehalt täidlane, tugevate tanniinide ja hea happega, mis annab potentsiaali arenguks.

Bordeauxi veinivalmistajad armastavad viinamarjade tanniinide tervislikku taset, mis tähendab, et vein võib pudelis mitme aasta jooksul areneda, samuti sobib suurepäraselt tammes laagerdamiseks, kuna tamm tõi välja ilusad/head uued maitsed. Tulemuseks oli vein, mis oli täidlane, keskmise happesusega ja toiduga nautimiseks fantastiline.

Itaalias mängib mari suurt osatähtsust „Super Toscana“ veinides. Paljudes teistes Itaalia piirkondades, kasutatakse enamasti marja veinile värvi andmiseks.

Hispaanias enamasti levinud Rioja ja Ribero del Duero piirkonnas, kus kasutatakse segudes kooos Tempranilloga.

Californias on Cabernet Sauvignon oma iseloomulik maitse- lagrits, must kirss ja pipar, mis on viimistletud kerge vanilliga. Veidi vähem tanniini ja happesust. Peamine stililine erinevus mägipiirkondade ja oru viinamarjaistanudste vahel.

Washingtoni osariigis on Cabernet Sauvignon kõige levinum punane viinamarjasort. Selle piirkonna veinile on iseloomulik vähene tanninsus ja puuviljasus Mujal Ameerika Ühendriikides Oregonis on väikesed kogused Cabernet Sauvignoni, soojemates lõunapiirkondades. Tehakse nii sordipõhist, kui segatud veini.

Cabernet Sauvignon kasvatatakse peaaegu igas Lõuna-Ameerika riigis, sealhulgas Tšiilis, Argentiinas, Boliivias, Brasiilias, Peruus ja Uruguays. Tšiilis veinid olid ajalooliselt suure saagikusega. Tootjad hakkasid keskenduma saagikuse piiramisele, nii tekkisid piirkondlikud erinevused. Reeglina on veinid lopsakalt puuviljased, magusamad ja madalama happesusega.

Austraalias hakkas mari tähelepanu tõmbama 1970 aastatel, oma intensiivse puuviljasuse ja peene mündisse maitse nüansiga. Palju kasutatake segudes koos Shiraziga

Hiina veinitootmise revolutsioon põhineb peaaegu täielikult Cabernet Sauvignoni laialdastel istandustel, isegi kui tulemused on endiselt üsna kerged ja eristamatud.

Millise toidu juurde....

Cabernet Sauvignon on saadaval mitmesugustes stiilides. Mõned veinid on rikkamad ja võimsamad, millel on potensiaal enda alla matta kergeid ja õrnasid roogi. Teised pakuvad elegantsemat maitset, tekstuuri ja tunnet.

Sobib hästi julgete maitsete ja raskete toiduainetega: punane liha- veis, part, lammas- valgud ja rasvad taandavad veini taniine ja toovad esile puuviljasuse. Sobib pakkuda kaaslakseks tuunikala roogade juurde. Vein iseloomu saab esile tuua ka toiduvalmistamise meetodidega: grillimine,suitsetamine, röstimine. Veine mis on taimsemate nootidega saab tasakaalustada köögiviljade lisamisega. Sobib suurepäraset pähklite ja juustudega - Cheddar, Mozzarella, Brie. Hea kaaslane burgerite, pizza ja šokolaadikoogi kõrvale.

Aga miks mitte eksperimenteerida ise ja lasta maitsetel ennast üllatada.

Cabernet Sauvignon’i suure tuntuse taga on peamiselt kaks asjaolu. Esiteks on see viinamarjasort väga kohanemisvõimeline ning ta on võimeline kasvama väga erinevatel pinnastel ja eri kliimades.

Teine, mitte vähem tähtis põhjus on see, et vaatamata terroir’ile kus viinapuud on kasvanud, säilitab Cabernet Sauvignon siiski väga tuntavad ainult Cabernet Sauvignon’ile iseloomulikud tunnusjooned, millele lisanduvad vihjed piirkonnale, kus antud konkreetne viinapuu kasvanud on.

Samas on eksisteerib vaid üksainud põhjus selleks, miks Cabernet Sauvignon kui viinamarjasort läbi aegade jätkuvalt populaarne on; ja see põhjus on puht majanduslik. Nimelt on Cabernet Sauvignon kõigile teada-tuntud viinamarjasort ja seda on hea turundada.

Huvitav teada

  • Mustsõstra-,paprika- ja pipramaitse ning aroomi marjale annab keemiline ühend - Metaoxypyrazine 
  • Viinamari on nii populaarne,et 30.augustil tähistatakse rahvusvahelist Cabernet Sauvignoni päeva
  • Veinil on palju reservtooli ühendeid,mis aitab ennetada vananemist kortsude teket ja aitab pidurdada Alzheimeri tõve arengut
  • Cabernet Sauvignon on enim kasvatatud viinamari maailmas, täna kasvab igal kontinendil peale Antarktika

Häid veinielamusi !

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

 

Pinot Noir

21.08.2019

Maailma kapriissem viinamarjasort, kuulub klassikaliste ja traditsiooniliste marjasortide hulka, on üks vanimaid seni kasvatatavaid viinamarjasorte ning seetõttu esineb tal mitmeid mutatsioone ja kloone. Viinamarjasorti on väga keerukas kasvatada, tegu on tundliku taimega mis vajab head asukohta ja hooldust. Just sellest marjast valmistatakse maailmas kõige paremaid ja suursugusemaid veine. Pinot Noir on kergete tanniinidega ja kaasakutsuv vein, nauditav igas arenguastmes. Sordi nimi (Pinot) tuleneb kobara kujust, mis meenutab käbi.

Pinot Noir´i peetakse üheks vanimaks tumedaks Vitis Vinifera viinamarjasordiks. Esimesed ülestähendamised on pärilt 1. sajandist Vanas Roomas, siis küll nimega Helvenacia Minori, kuid esimesed kirjalikud dateeringud pärinevad aastast 1345. Tehtud DNA testid näitavad Pinot perekonna suurt sarnasust, ning pole selge milline sellest perekonnast Pinot Noir, Pinot Blanc, Pinot Gris just 2000 aastat tagasi esimene oli.

Kuidas maitseb..

Tegu on punase viinamarjasordiga, mille kest on üsna hele ja annab seetõttu mõõdukalt tanniine. Kuumas kliimas elegantsus kaob ja vein omandab moosise iseloomu. Seetõttu eelistatakse Pinot Noiri kasvatamiseks mõõduka kliimaga ja isegi jahedaid alasid. Samas liigne jahedus hakkab takistama marjade valmimist, pooltooretest marjadest valmiv vein on taimse iseloomuga ( märjad lehed, kapsas, jne.)

Soodsa ja tasakaalustatud kliimaga piirkondades ilmnevad tüüpilised aroomid:

Punased marjad – maasikas, vaarikas ,kirss

Taimsed ja animaalsed nüansid – märg metsaalune, seened, metslooma hõng

Parimad veinid on võimelised küpsedes arenema kompleksseks, kuid pikaajaline keldris hoidmine ei ole enamiku Pinot Noiride puhul tüüpiline. Vaid Burgundia tippveinide puhul on pikaajaline säilitamine hästi järele proovitud ja laialt levinud tegevus.

 

Kus kasvab ….

Sorti võib leiduda üle kogu veinimaailma, kuid just Burgundia on Pinot Noiri sünnikoht ja klassikaline kasvupiirkond.Pikaajaline kogemus võimaldab kasvatajatel esile tuua hulga sordile omaseid nüansse, mis piirkonniti erinevad selgesti – see lubab igal külal omada isiklikku apellatsioonid. Sealsed Côte d’Ori veinid peegeldavad eriliselt maapinna lubjarikkust ning just seal küpsevad keldrites pikaealised Pinot´d, mille küpsust kogu maailm jumaldab.

Jõulisemad, suitsusemad ja võimsamad Pinot Noirid tulevad Gevrey-Chambertin ja Nuits-Sant- Georges AOC küladest. Eriti hästi tuleb erinevus esile nende veinidega mis on eristatud Premier Cru või Grand Gru tiitliga. Need veinid on jõulised pikaealised väga kompleksed. Grand Cru puhul on tegemist väga kallihinnaliste ja rariteetsete jookidega, mille tootmismahud on väikesed.

Burgundia põhitõde on see, et viinamarjasordi nime sildile enamasti ei panda. Kui tegemist on punast värvi burgunderiga, siis tea et selle veini baasiks on Pinot Noir.

Campagne on samuti Pinot Noiri kasvuala, mari on kasutusel enamasti seguna šampanja valmistamisel. Häid veine tuleb ka Alsace ja Sancerre aladelt, kus tuleks eelistada tipp tootjaid - tulemus on nauditav.

Itaalias tuntud kui Pinot Nero, selle piirkonna jaoks uus mari, mis alles 1825 aastal istutati Piemonte aladele. Tänaseks tulevad parimad veinid Alto Adige ja Lombardia aladelt. Veinid on hea struktuuriga ja kergesti joodavad. Mari on kasutusel ka Franciacorta DOCG, vahuveini segudes.

Saksamaa levinud nimega Spätburgunder. Veinid on kerged ja värsked joogiveinid, puudu jääb kompleksusest. Parimad pärinevad Badenist ja Würtenbergist, kuid häid näiteid leidub ka Rheingau ja Pfalzi tipptootjaelt.

Austrias nimetatakse marja Blauburgunderiks, enamus kasvupinnast on Burgenlandis ja Alam-Austrias. Austria Pinot Noir veinid on kuivad punased veinid, mis on oma olemuselt sarnased Burgundia punaste veinidega, mida laagerdatakse enamasti Prantsuse barrique´des (väikesed tammevaadid). Mõned parimatest veinid tulevad Neusiedlersee ja Burgenlandist ning Thermenregionist .

Uus- Meremaa jahe kliima loob head võimalused Pinot Noirile, veinid on hea happesusega, kerged ja lihtsasti joodavad. Usaldusväärsemad piirkonnad on: Martinborough- ilmekad veinid, Central Otago-küpsemad ja jõulisemad veinid ning Marlborough- kergema stiiliga veinid ja vahuveinid

Muud piirkonnad maailmas on Pinot Noirile liiga kuumad ja sealt tulevad veinid on täidlased, pehmed hea struktuuriga nautimise veinid, kuid mitte Burgundia aspektist vaadatuna.

Mille juurde..

Kuna veine on erinevate stiilide ja vanuseastmetega saab sobitada neid ka väga paljude toitudega. Enamus juustudest sobivad paremini valgete veinidega, kui Pinot Noiriga võiks proovida nii erinevas vanuses Camebert´i juustu, kui ka juustu mis on maitsestatud ürtidega. Samuti võib proovida varianti kammkarpide, homaari, krevettide, lõhe ja forelliga ????.

Mõned näited veini ja toidud sobitamiseks:

Kerged, värsked veinid - erinevate pated´e, terrinid´e, külmade lihalõigetega. Samuti toitudega mis on valmistatud jäneselihast või rupskitest,pannkoogid, grillitud spargel ja kitsejuust.

Magusamad ja puuviljasemad veinid- grillitud vutt, kõrbe part, sealiha , lõhe ja tuunikala, road mille lisandiks on röstitud või keedetud punapeet. Samuti toidud mille valmistamisel on kasutatud kirsse või viigimarju.

Siidised ja elegantsed veinid- hea klassikaline kokkusobivus-röstitud kana või tuvi. Lambaliha filee praad või carpaccio. Veiseliha Wellington, röstitud sealiha ürtide ja apteegitilliga. Kana- või kalkunivorstid, vasika maks.

Rikkad ja täidlased veinid -hea paar lamba- ja hirveliha, part oliividega, röstitud hani, kalkunipraad, Coq au vin, kus kastet valmistatakse Pinot Noiriga, glasuuritud sink. Brie ja muud samalaadsed juustud. Mahedamad sinihallitusjuustud, näiteks Gorgonzola dolce.

Küpsed veinid -metslinnud- faasan, erinevad pirukad ja toidud kuhu on lisatud trüfflit.

Pinot Noir on mitmekülgne punane vein, mida toiduga sobitada. Suurepärane valik restoranis kui üks sööb liha ja teine kala ????

Hea teada …

  • Pinot Noir viinamari on 10 enim istutatud viinamarjasordi hulgas maailmas
  • Pinot Noir on üks vanimatest viinamarjadest maailmas
  • Pinot Noir = Pinot Grigio = Pinot Blanc- veiniajakirjanikud väidavad, et need kõik marjad on Pinot Noiri värvimutatsioonid, uuritud on ka marjade DNA-d identsuse tuvastamiseks
  • Terve film „Sideways” (2004) pühendati kirele, mida vein inimestes esile kutsub, peale seda marja populaarsus suurenes
  • Kõige kallim Pinot Noir maailmas ja enima autastustatud aastakäike - Domaine de la Romanee-Conti Romanee Conti Grand Cru Cote de Nuit France
  • 18. august tähistatakse rahvusvahelist Pinot Noir päeva

Kui Pinot Noir hakkab meeldima, siis oleks mõistlik kaaluda õigete klaaside soetamist. Klaase nimetatakse Burgundia tüüpi klaasideks (Bourgogne) ja need on kergesti äratuntavad suure ümara kupliosa poolest, mille ääred on enamasti laiemad. Klaasi kuju aitab veini joomisel Pinot’ aroomil koguneda ja ninale lähemale tõusta. Seeläbi tõstetakse esile ka Pinot’ kergemad, nõtked aroomi osad. Õhuke ja koonuseline klaas aitab esmasel kokkupuutel keeleotsaga muuta happelise osa Pinot’st pehmemaks ja tuua esile õrnu nüansse küpsest kirsist, maasikast ja vaarikast.

2007 aasta maailma parim sommeljee Andreas Larsson on öelnud: „ Pinot Noir on maailma kõige kapriissem viinamarjasort, lausa marjakasvatajate õudusunenägu, samas milliseid veine temast tehakse! “

Pinot Noir veinid on tarbijale, kes on juba pikemat aega veinidega sõprust pidanud ning omavad rahalisi resursse, kuna mari soodustusega ei kiitle.

Küpsed veinid on elitaarsed ja kuninglikud - nautige !

Kokku pandud ajakirjanduse põhjal, kasutatud internetis saadolevaid fotosid.

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

 

Chardonnay

23.05.2019

Chardonnay on kõige populaarsem valge vein maailmas. Reisige maailma mis tahes veinipiirkonda ja te leiate vähemalt ühe viinamarjaistanduse, kus kasvab Chardonnay. See on vein, mis võib olla lihtne kohe joodav või laagerdatud vaadis mõned aastad. Tavatul kombel annab sort huvitavaid veine eri kliimavööndites külmast – Chablis kuni kuumani Central Valley Californias. Chardonnay-i maitset ei ole kerge kirjeldada ja maitsete ülesehitus on kliimati täiesti teistsugune.

Kuidas maitseb …

Külm kliima /Chablis = rohelised puuviljad (õun,pirn), tsitrulselised, rohelised aedviljad

Mõõdukas kliima/ Burgundia, California = valged luuviljalised ( virisik), tsitruselised

Soe kliima/Uus Maailm =troopilised viljad( banaan,ananass)

Paljud maitsed ja aroomid on sellised mida ei saa seostada antud sordiga, kuid avalduvad tänu veinivalmistamisel kasutatavate tehnoloogiliste võtetele.

Malolaktiline fermentatsioon– kasutatakse teravamaitselisest õunhappest vabanemiseks ja vein omandab võised- kreemised nüansid

Pärmisademelaagerdus(sur lie)-selle tehnoloogia kasutamise käigus segatakse aeg-ajalt venist välja sadenevaid pärmirakke uuesti veini sisse tagasi. Vein omandab rikkaliku pehme ja lopsaka maitse.

Tammeviimistlus – jook viiakse kokkupuutesse tammega, vein omandab röstisaia, kookospähkli ja vanillinüansse.

Veinide küpsemisel kasvab maitse, täidlus ja kehand ning maheneb tekstuur.

Kus kasvab …

Prantsusmaa- Burgundia on marja päritolupiirkond ja vaieldamatult parim maakond. Siin valmiv vein esindab sordi parimaid klassikalisis omadusi, eriti silmatorkav on mõistagi hind ????. Veini sildile ei kirjutata sordinime aga sealt leiab piirkonna, küla või veiniaia nimetuse.

Tipp veinid Cote d`Ori külade parimatest aedadest, mis klassifitseeritud Grand Cru või 1 er Cru, väikesed aiad ja saagikus. Hinnad sellised mis kuninglikku veini just „igapäevaseks“ ei tee. Meursault, Puligny- Montraschet veel kõrgema tasemega veinid pärinevad üksikaedadest. Kompleksuse ja täidluse saamiseks kääritatakse veine väikestes tammevaatides, milles vein pärmisademel laagerdub. Valmis veinid on täidlased ja jõulised, ilmutavad terve hulga maitseid. Maconnais Burgundia lõunapoolsem piirkonnast tulevad mõõduka hinnaga kerged, mahlakad Chardonnay veinid.

Champagne on teine kuulus piirkond Chardonnay`le ,siin valmivad maailma parimad vahuveinid. Vahuveinid on enamuses segu kolme marja sordist, millest vaid kolmandik on Chardonnay. Blanc de Blanc`i valmistatakse parimatel aastatel, kui on võimalik marjal saavutada täisküpsus.

Austraalia on tuntuim kodumaa Uues-Maailmas. Klassikalised Chardonnay on puuviljased ja tammised, suurepärase aroomiga ja lihtsasti joodavad. See on veinisõbrale alati kindel valik igas hinnaklassis.

Uus-Meremaa väikesed tootmismahud ei võimalda odavat veini toota. Veinid on kõrge happesuse ja tammelaagerdusega.

Californias on mari laialt levinud, kuid väärt veini annavad vaid jahedamad ranniku-äärsed alad. Leidub jooke, mis on täidlased ja jõulised, aroomis rikkalikud, teises äärmuses on peenemaitselised mineraalsed veinid.

Chardonnay veinid on rahvusvahelisel turul populaarsed. Kahjuks on heade veiniaedade pindala ja toodang piiratud, kuid asjaarmastajate õnneks on sort paindlik. Talub laia valikut kliimat ja pinnaseid, ning suudab isegi kõrge saagikuse korral anda sordile iseloomuliku veini.

Chardonnay ja toit …

Chardonnay-is valmistatud veini puhul ei saa üheseid märksõnu kasutada, sest sellest marjast valmistatud vein võib olla väga erinev stiililt.

Noor kerge, külma kliima vein, mida iseloomustab värskus ja ergas, hape (Chablis, Friuli, Casablanca, Uus-Meremaa), annab parima kombinatsiooni mitmesuguste mere-elukatest toitudega, kas siis rohelise salatiga või ilma: austrid, merekarbid, krevetid, igasugu vähid, väherasvane kala - haug, ahven, koha

Puuviljase, täidlase ja tammevaadis laagerdatud veini puhul (California ja Austraalia), millel tavaliselt on vähe hapet ja veidi magus maitse ning kõrge alkoholisisaldus sobivad paremini kaaslaseks kana, kalkuni, vasika ja põrsalihast valmistatud roogade juurde. Lisandiks koore-põhiseid kastmed, pastat , värsked salatid kuhu on lisatud puuvilju.

Kõrge hape ja rikkalik tekstuur on see mis luba Chardonnay´l olla hea kaaslane erinevatele juustudele, leidke omale sobiv Garrotaxa( Hispaania kitsejuuust), kreemise tekstuuriga Gammebert või Fontina D´ Aosta( Itaalia pestud pinnaga juust), sinihallitus juustudest Stilton või Harbourne Blue, Tete de Moine (kõvajuust Sveitsist).

Hea teada..

Chardonnay on kõige laiemalt istutatud valge viinamarjasordi maailmas

Chardonnay on peamine mari šampanja ja teiste vahuveinide Crémant, Franciacorta jne. valmistamisel

Kui sildil on kiri „Chablis, siis on see 100% Chardonnay.

Kui näete šampanja sildil “Blanc de blancs” siis on tegu 100% Chardonnay'st valmistatud joogiga

Alates 2002. aastast „Chardonnay“ Inglismaal trendikas lapse nimi

Sünonüümid…

Aubaine, Beaunois, Gamay Blanc, Melon Blanc

Chardonnay midagi igaühele Võta klaas ja anna mulle teada, mida sa mõtled …. ????


Inga Hermanson

Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

 

Moscato

09.05.2019

Seda viinamarjasorti peetakse üheks maailma vanimaks ja seda on kasvatatud Vahemere piirkonnas üle 3000 aasta. Moscatoi viinamarjad ei pruugi olla üheks suureks rahvus-vaheliseks klassikaks, kuid selle ajalugu on mitu korda pikem kui näiteks sellisel uustulnukal nagu Cabernet Sauvignon. Viinamarjade päritolu ei ole täiesti selge, arvatakse, et Moscatoi viinamarjad pärinevad iidsest kreekast ja roomast. Klassikalised kirjanikud nagu Columella ja Pliny vanem, on kirjeldanud väga magusat ja mesilastele atraktiivset viinamarja.

Roomlased tõid esimesed viinapuud Lõuna-Prantsusmaale enne 1300-ndat aastat, kus see õitses sai kuulsust ja nime ümber Languedoc-i küla, domineeris Roussillonis kuni 19. sajandini. See võib olla kõige vanem tuntud sort, sest see on esimene dokumenteeritud sort Prantsusmaal Alsace'is, Itaalias Piemontes ja juba 1100. aastatel Saksamaal.

Moscato' perekond sisaldab üle 200 sordi, mis kuuluvad Vitis vinifera liikidesse, mida on kasutatakse veinitootmises ning rosina- ja lauaviinamarjadena kogu maailmas juba sajandeid. Nende värvid ulatuvad valgest (näiteks Moscato Ottonel), kollaseni (Moscato Giallo) ja roosani (Moscato rosa del Trentino), ning mustani (Moscato Hamburg),

Iga muskaat toodab peene varieeruvusega veine, millel on selge, intensiivne, aromaatne, roosiline-magus ja kergesti tuvastatav Moscatoi lõhn, mis on ebatavaline enamiku veinisortide puhul. Muskaatide perekonnas on kaks peamist haru, millest üks põhineb Moscato Blancil ja teine Moscato Alexandrial.

Veini stiilid varieeruvad kergest ja kuivast, madala alkoholisisaldusega vahuveinidest, kuni väga magusate, paksude ja alkohoolsete kangestatud jookideni.

Kuigi Moscato viinamarjad hõlmavad rohkem kui 200 liiki viinamarju, on mõned olulised sordid, mida kasutatakse peamiselt veinivalmistamisel, veinid on enamasti valged, kuid saadaval on roosad ja punased versioonid.

Enam levinud marjad...

Moscato Blancs a Petits (valge Moscato väikeste marjadega)-seda peetakse üldiselt perekonna parimaks, värvus varieerub valgest roosani ja tumepunasest pruunini. Kuna see on nii laialt levinud, on see tuntud paljude erinevate nimede all.

Alexandria Moscato- see on väga iidne sort, millel on kõrge saagikus ning vähese happe ja kõrge suhkrusisaldusega viinamarjad, mis toodavad ülimalt iseloomulikke veine.

Moscato Ottonel-see on Ida-Euroopa sort, mida kasutatakse dessertveinide valmistamiseks peamiselt Austrias ja Horvaatias ning kuivades veinides Austrias ja Ungaris.

Hamburgi Moscato- kasvatatakse peamiselt lauaviinamarjaks

Millised stiilid ...

Sparkling Moscato d’Asti - see veini stiil on kõige populaarsem Itaalias, kus seda nimetatakse Moscato d'Astiks. See magus, kihisev vein on uskumatult aromaatne, madala alkoholisisaldusega. Selle valmistamisel kasutatakse populaarset Moscato Blanc'i (tuntud ka kui Moscato blanc a Petits Grains). Teine veini versioon on roosa Moscato d’Asti, mida toodetakse ka Moscato Blanc viinamarjast ja roosa värvi andmiseks segatakse Merloti viinamarju.

Esimest korda on kirjeldatud on kirjeldatud Moscato d`Asti tootmist kirjeldatud aastal 1606, vein osutus väga edukaks.

Moscato Still - on vähem levinud versioon veinist, mis on toodetud Moscato Blanc'i või Zibbibo viinamarjade abil. Need Moscato veinid on kuivad valged veinid ja neil on kõrgem alkoholisisaldus.

Dessert Moscato - veinid valmistatakse tavaliselt Moscateli viinamarjadest (tuntud ka kui Aleksandria Moscato), ka Orange Moscato viinamarju kasutatakse nende veinide valmistamisel. Veinidel on paks, õline tekstuur ja sügavam tuhm kollane värv. Dessert Moscato veinid valmistatakse Lõuna-Prantsusmaal, Lõuna-Hispaanias, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides ning sageli kasutatakse veini väärindamiseks tammevaate.

Moscato veinid on eelkõige tavalised magusad, kerged ja värskendavad valged veinid. Nende eriline aroom ja maitse eristavad neid teistest veinidest.

Ükskõik mis Moscatoi viinamarju kasutatakse oma lemmik Moscato veini tootmiseks, on see kindlasti värske, mahlakas ja elav.

Mille juurde ..

Moscato on mitmekülgne ja keeruline????, olgu siis aperitiivi, dessertveinina või segatud kokteiliks. Paari pandud puuviljadega või tulise toiduga.

Parim tarbida noorelt, Moscato tuleb serveerida hästi jahutatud, see on hea kaaslane värskete marjakookide, õuna magustoitude, suvesalatite, sefiiri kookide juurde. Sobib eriti hästi ka vürtsika Aasia köögiga, sest veini magusus rikastab vürtsikat toitu ja vürtsid armastavad Moscatot.

Juustudest sobivad värsked pehmed juustud nagu kreemine Brie, kuni keskmise tugevusega juustud nagu Pecorino Romano.

Sünonüümid .....

Moscato Blanc à Petit Grains, Moscatel Fino, Moscatel Branco, Moscatel Galego Branco,Moschato Lefko, Gelber Muskateller või Muskateller, Frontignan

Hea teada ...

Moscato Bianco mängib domineerivat rolli vähemalt 13 Itaalia DOC ja DOCG veinis. Seda kasutatakse veinide valmistamiseks Itaalias. Moscato d'Asti konsortsium loodi 1932. aastal, kaks aastat enne Barolo't.

Sargamuskotaly (Kollane Moscato) on üks Ungari Tokaij valmistamisel kasutatav mari.

Moscatoi vein oli Avignoni paavstide lemmik, Paavst Clement V ( 1264- 1314) oli veinihuviline tema käsul rajati 70 hektari suurune Moscato viinamarjaistandus.

Kui Teile meeldivad aromaatsed ja magusad veinid, mis on kerged ja milles on vähe alkoholi siis ilmselt on see Moscato. Kuid ettevaatust üks klaasike sisaldab rohkelt kaloreid 110-170 kcal. ????, enamus neist kaloritest on viinamarja suhkrute süsivesikud.

Veini populaarsus noorte hip-hopi kunstnike hulgas nagu Nelly ja Drake tõi Moscato veini uue tõusu,ning vanade fännide meelespidamiseks algatas http://www.gallofamily.com/ 2012. aastal Moscato päeva mida tähistatakse 9. mail

Moscato on ideaalne lõuna-, peolaudadel ja kõikide nende vahel - nii et kui sa pole seda varem proovinud, on Moscato päev suurepärane võimalus selleks #MoscatoDay .

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

 

Sauvignon Blanc

03.05.2019

Sauvignoni Blanci populaarsust põhjendatakse sellega ,et temast valmiv vein on alati värske ja ergas. Oma olemuselt aromaatne viinamarjasort, veinidel on tavaliselt tugevad rohelised aroomid- karusmari, spargel, nõges, mustsõstrapungad, vahest ka kassi-pissi lõhna meenutav tegelikult on Sauvignon Blanc väga põnev mari.

Tegu on kõrge happesuse ja keskmise täidlusega joogiga mis on peaaegu alati kuiv. Aroomi täisuslikuks väljakujunemiseks peaks kasvukliima olema jahe, kuid häid tulemusi saadakse ka mõõduka kliimaga piirkondades. Enamik sordiveine valmistatakse värskes mahlakas- marjases stiilis, tammised nüansid tavaliselt puuduvad. Tammelaagerdust eelistatakse mõõduka kliimaga piirkondades valmistatud veinide puhul, veini maitse saab tamme abil komplekssem, lisanduvad röstised - vanillised noodid. Pudelis küpsemine vähendab veinide iseloomulike värskeid omadusi ja üldjuhul pika hoiuaega ei soovitata.

Tänu oma aromaatsusele ja kõrgele happesusele sobib Sauvignon Blanc vahuveinide ja ka magusate dessertveinide valmistamiseks, neist kuulsaim on Sauternes.

Kus kasvab..

Prantsusmaal Loire oru keskosas Sancerre ja Pouilly-Fume külades. Kliima on jahe seetõttu on sealsed veinid kõrge happsesusega, mõõduka täidlusega ja roheliste taimede nüanssidega (karusmari, rohi ,nõges, jne.) Tihti on veinidel pinnasest tulenevalt suitsuseid noote. Bordeaux´st tulevad enamasti Semillion ja Sauvignon Blanci segud. Puhas mari annab mahlaka veini, mis ei sobi pikaajaliseks säilitamiseks, Semillion lisab segule püsivust ja pudelis arenemisel kompleksust. Bordeaux valged veinid on kuivad, kõrge kuni mõõduka happe ja täidlusega, teinekord on veinidel ka tammiseid nüansse. Parimad on võimsad ja tugeva struktuuriga röstsaiased ja mesised veinid, mis arenevad aastakümneid. Sellised joogid tulevad Graves ja Pessac -Leognan AOC.

Itaalias peamiselt kahest piirkonnast Trentino-AltoAdigest ja Friuli-Venezia-Giulia, saab parimat Sauvignon Blanci. Kerge, värske, elegantne siis Trentino. Collio aladelt tulevad kreemised, kuid väga hea happega ,komplekssed valged veinid ühed unikaalsemad maailmas -kassi-pissi aroomis üsna levinud????

Uus-Meremaal Lõunasaare jaheda kliimaga Marlborough piirkonnas. Kasutusel palju stiile, sest tootjad on omanäolisuse leidmisel ikka eksperimenteerimas. Leidub nii väljapeetud veine, kui ka tammes või pärmisademel laagerdamise nüanssidega täidlaseid versioone. Klassikaline Uus-Meremaa Sauvignon Blanc on kõrge happesusega, mõõduka täidlusega, võimsa ja puhta sordiomase aromaatsusega (mustsõstraleht, karusmari, roheline paprika) vein, ilma tammeviimistluseta. Selliseid veine on mõistlik tarbida noorelt.

Lõuna-Aafrika pakub hea taseme ja taskukohase hinnaga veine kahes eristuvas stiilis. Mahlakad- marjased võimsa aroomiga-nõges, spargel, karusmarjad, kuid vähem intensiivne ja kompleksne. Tammelaagerdusega, nendel veinidel puudub jõuline aroom kuid on võimelised pikemaks pudelis laagerdumiseks, selle tulemusena kujunevad välja röstised-ürdised veinid, mis meenutavad Bordeaux´i veine. Parimad veinid tulevad Stellenboschi aladelt

Ameerika Ühendriigid California aladel on liialt soe, et rohelised ürdised noodid saaksid välja kujuneda. Eristamaks kuivi ja kõrge tasemega Sauvignon Blance on Napa oru tootjatel kasutusel veini nimetus Fume Blanc, stiililt erilaadsed tugevast tammisest kuni kergema versioonini välja. Veinid oma olemuselt on kuivad, kõrge happesusega , mõõduka täidluse ja kergete taimsete nüanssidega spargel, rohi. Roheliste nüanssidega veinide saamiseks on kasutusele võetud jahe rannikuala Sonoma Coast AVA.

Tšiili veinid pärinevad jahedamatest piirkondades Casablanca orust. Veinid vähe aromaatsemad ja mitte nii struktuursed.

Huvitavaid Sauvignone tuleb ka teistest riikidest, kuid neid tuleks lugeda erandiks.

Mille kõrvale…

Sauvignon Blanci maitsed - on võimsad ja aromaatsed: mustsõstra pungad, karusmari, roheline paprika jne. Nii et teil on vaja taldrikul suuri maitseid, et sellele vastu seista.

Mereannid - austrid, kammkarbid, krabid, merikarbid, homaar, krevetid - mis tahes koorikloomad, kus on maitsvad maitsed, tsitrusviljade või küüslaugu marinaad või kaste. Grillitud kala, toidud maitsetaimede ja roheliste ürtidega - näiteks lõhe koos tilliga, kuid toidud mis sisaldavad basiilikut, koriandrit, piparmündi. Salatid mille koostises on kitse- või fetajuustust, spargel, avokaado, grillitud punane paprika, värsked tomatiid või apteegitilli, mango või papaia.

Tammega viimistletud ja fume Blanc stiilis veinide kõrvale - valge liha, näiteks kanaliha või vasikaliha, eriti kui sellega on kaasas kreemjas kaste ja värsked köögiviljad nagu spargel ja herned. Pasta köögiviljade ja kreemiste kastmetega töötavad hästi.

Sobivad ka lihtsalt grillitud või praetud lõhe, kammkarpide ja kergelt suitsutatud kala, näiteks suitsutatud angerja ja forelli.

Juustudest reeglina soovitatakse kitsejuustu, kui sobivad ka teised aromaatsed noored ja keskmise küpsusastmega juustud.

 

Huvitav teada

Sauvignon Blanc on üks esimestset sortidest, mida kirjeldati domineeriva maitsega Metaoxypyrazine - See ühend on vastutav Sauvignon Blanc'i rohuse maitse eest.

Sauvignon Blanc on Cabernet Sauvignoni ema.

On kaheksa kõige istutatud veiniviinamarjasort maailmas.

Sünonüümid on: Fumé Blanc, Sauvignon Bianco, Muskat-Silvaner, Muskat-Sylvaner.

03.mail tähistatakse rahvusvahelist Sauvignon Blanci päeva!

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

 

Malbec

17.04.2019

Milline on Malbec vein? 

Malbec on vein, mis on viimase kümne aasta jooksul populaarseks punaseks veiniks. See on punane vein, mida on lihtne juua ja sobib hästi toiduga. On täidlane punane vein, mis kasvab põhiliselt Argentiinas ja pakub suurepäraseid alternatiive kõrgema hinnaga Cabernet Savignonile ja Syrahile. Malbec (Côt ja Auxxerois) on pärit Prantsusmaalt, kus ta kasvab Sud-Ouestis. Õhukese nahaga ja tanniinidega viinamari on looduslik ristand, pärit Montpellierist (Languedoc-Roussilon) ja Gaillac'ist Sud-Ouestis. Tänapäeval kasvatatakse enamik Prantsusmaa Malbecist Cahorsis. Malbec sai kiiresti Bordeauxi viie viinamarjasordi segamise viinamarjaks. Kuid viinamarjade halva ilmastikukindluse ja kahjurite tõttu ei ole see kunagi olnud tuntud prantsuse marjasordina. Selle asemel leidis ta uue kodu Mendozas, Argentiinas.

Malbeci maitse

Argentina Malbec = pehme, puuviljane, põldmari-ploom, sametise tekstuuriga

Prantsuse Malbec =struktuurne, tugevate tanniinidega, maitses põldmari-ploom Niisiis miks näitab mari terroiri (pinnasest ja kliimast tulenevad omadused) rohkem kui mõni teine mari ? See õhukese nahaga „must viinamari“ on tundlik kahjurite, taimehaiguste ja külma suhtes. Seega on ideaalsed kasvutingimuse äärmiselt olulised, täiuslikud tingimused hõlmavad rohkesti päikest ja kuiva õhkkonda. Täiuslikud tingimused hõlmavad rohkesti päikest ja kuiva õhkkonda. Liiga palju päikest muudab veinid vähe struktuurseteks, puuviljapommideks. Lühidalt öeldes, Malbec on kohutav viinamari, väga tundlik kliima suhtes.

Lubjakivi annab Malbecile kõrge tanniini ja värvi

Cahori piirkonna lubjakivi pinnases toodab Malbec oma kõige tumedamaid, kõige tanniinseimaid ilminguid, mis näitab noortes veinides põldmarja, tubaka, kohvi noote. See on osaliselt tingitud lubjakivis sisalduvast kaltsiumikomponendist, mis aitab säilitada viinamarjade kasvuperioodiks hapet, see aitab kaasa veini struktuurile. Viinapuud kasvavad kuivas, lubjakivi platool, mida nimetatakse Causseseks, millel on õhuke pinnas, mis sunnib juured sügavale tungimaja sealt toitaineid varuma, selle tulemusena saavad marjad kontsentreeritumad ja nendest sügavama veini.

Päike annab Malbecile puuviljasuse

Mendozas, kus kasvatatakse Malbeci - on tingimused päikesepaistelisemad ja isegi kuivemad. Andide jalamil, vähese vihma, varase suve ja rahega, peavad siin asuvad viinapuud kaevama sügavale alluviaalsesse liiva- ja savimullasse. Savi võimaldab viinapuudel sügavuti juurduda ja seega saab mari rohkem mullast mineraale. Liiv tagab hea äravoolu, mis on oluline tegur mädaniku hoidmisel. Mendoza terroiri üks tähtsamaid tegureid on Andid, mäed pakuvad kõrgust ja jahedamat õhku, mis aeglustab valmimisprotsessi . See on hädavajalik, et tagada viinamarjade piisav happesus selles väga päikesepaistelises piirkonnas. Suured temperatuuri kõikumised päeva ja öö vahel aitavad parandada seda küpsuse / happesuse tangot. Sellest tulenev vein näitab küpsust ja puuviljasust tänu rohkemale päiksele, mida pakub kõrge kõrgus.

Milline toit ?

Kindlasti on Malbec punase-liha vein, ta on piisavalt mitmekülgne, et seista vastu Mehhiko, Cajuni, India, Tai või Itaalia toidule. Vein ei ole nii raske kui Cabernet või sama magus kui Chianti, kuid see on kindlasti piisavalt tugev, et sobitada oma lemmik-roogadega. See sobib isegi mõõkkala, tuunikala ja lõhega. Mõtled Malbecile ja pane sinna juurde veise-, uluki- ja lambaliha, tšilli, seened, vorst ja grillikastmed. Malbec on üks väheseid punaseid veine, mis sobib sinihallitus juustu ja teiste teravate, pehmete juustudega (gorgonzola armastajd, see puudutab Teid). Malbecist veini ja juustuga kokkupanemisel peab lähtuma selles, et juust oleks keskmise küpsusega Serveeri oma Malbeci veidi madalamal toatemperatuuril. Kui teil ei ole veinikülmikut, pange pudel külmkappi umbes pooleks tunniks, enne serveerimist. Avage see, serveerige ja nautige.

Malbeci päeva tähistatakse igal aastal 17. aprillil

 

 

Kasutatud allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Malbec
https://winefolly.com/deep-dive/what-is-malbec-wine/
https://www.decanter.com/wine/grape-varieties/malbec/

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

Veini vead

15.01.2019

Nii mitmelgi koolitustel on olnud jutu teemaks erinevad veinivead, alljärgnevalt väike lühiülevaade erinevatest olukordadest.Reeglina saab seda kindlaks teha ainult lõplikult avades,nagu restoranis avab sommeljee veini ja nuusutab ning annab Teilegi nuusutada veendumaks, et tegu on korraliku veiniga.
 
Defektsed korgid
 
Hallitus pudeli korgil on tingitud pudeli niiskest korgist ning hoidmisest erinevatel temperatuuridel. Vanematel veinidel on korgid hallitusega kaetud, kuna veine hoitakse niisketes keldrites, selline hallitus tuleb rätiga ära pühkida. Kork on niiske, kuna teda on hoitud horisontaalses asendis korgi poorid on väiksemad ja õhku juurde ei saa. Pudelit avades on tunda ja näha kas vein on korras või mitte.
 
Kui kork puruneb avanemisel on kork liiga kuiv ja pude või vana happepoolt läbi söödud. Tavaliselt on probleem avamisel kehvas korgitseris, korgitser tuleb lõpuni korki sisse keerata ja avada. Odavamate veinide puhul võivad olla ka defektsed korgid. Korgi purunemisel eemaldage tükid ning vein sobib joomiseks.
 
Kui te leiate korgi alt veinikivi, on see paremate veinide puhul täiesti tavaline nähtus. See näitab et tegu on väärika veiniga, samuti võib ilmneda sellise veini põhjaks ka sade, mis on filtreerimata veinide puhul üsna levinud.
 
 
Vead veinis
 
Oksüdatsioon tekib õhu liiga kiirel juurdepääsul veinile, pudelit hoitakse püsti, kork on kuivanud ja õhu juurdepääs veinile suur. Selle tunneb ära juba veini lõhnast- oksüdeerumine, äädikas ja välimuses -pruun telliskivi.
Korgi desinfitseerimisel korgi pragude ja aukude vahele jäänud kemikaalidest võib tulla nn. korgiviga. Sellisel puhul on veini aroomis tunda mädamuna haisu ja hallitanud vana kartulikotti.
Selliseid probleemid on välistatud, kui pudelil on metallist keeratav või klaasist kork.
Kui Teie ostetud veini iseloom tundub veider, siis pöörduge julgelt tagasi müüa juurde. Reeglina vahetavad müüjad vigased tooted välja.
 
Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

Šampanja

19.10.2018
Šampanja on seaduslikult ainult Champagne piirkonnast pärinev vahuvein, piirkond paikneb 150 kilomeetrit Pariisist idas, laiudes ca 34 000 hektaril. Seda alkohoolse jooki toodetakse piirkonnas kasvanud viinamarjadest ja seaduse kohaselt peab toimuma teine käärimine pudelis.
 
Peamisteks marjasortideks on Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay
 
Esimesed veiniaiad rajasid roomlased. Piirkonna nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast campania, mis tähendab „maakoht“. Roomlased kaevandasid piirkonnast kriiti, mida kasutati ehituses majade lupjamisel. Sellest ajast on jäänud piirkonda suured uuristatud, ideaalset temperatuuri ja niiskust hoidvad maa-alused keldrid, mis leiavad kasutust šampanja küpsemiseks ja laagerdumiseks.
 
Prantsusmaal loodi esimene võluv šampanja juhuslikult ja seda nimetati "kuratlikuks veiniks" (le vin du diable), kuna pudelid plahvatasid või purunesid, ei osatud arvestada teisel käärimisel tekkiva rõhuga pudelis. Vanim registreeritud vahuvein on aastast 1531 Blanquette de Limoux.
 
1662 aastal esitles teadlane ja arst Christopher Merret kuninglikus ühiskonnas paberit, mis viitas suhkru lisamist viimistletud veinile et luua uuesti käärimist, tänapäeval nimetatakse seda méthode champenoiseks. Merreti avastused langesid kokku ka inglise klaasikunstnike tehniliste arengutega, mis võimaldasid valmistada pudeleid, mis võiksid teisel käärimisel taluda nõutavat sisemist rõhku.
 
 
17.sajandi lõpus leiutas Hautvilleris`i kloostri munk Dom Perignon poolkogemata võimaluse, kuidas „mull veini sisse jääb“. Legendi kohaselt ei leiutanud munk vahuveini, kuid andis märkimisväärse panuse säilivate šampanjade tootmiseks.
Kuigi esmane šampanja oli suhteliselt sogane ja pärmijääke täis jook tekkis veini vastu elav huvi. Kihiseva veini joomisest sai väikestviisi harjumus Prantsusmaa õukonnas ja peale kuningas Louis XIV surma 1715. aastal hakati tõsisemalt panustama šampanja tootmisse.
 
Tõeline võidukäik sai alguse 19. sajandil, mil leiutati võimalus, kuidas eemaldada pudelist pärmijääk. Hakati segama erinevate aastakäikude veine ja ka erinevate viinamarjasortide veine (cuvee valmistamine). Samas pidid vein selgemaks ja kirkamaks saama, et maksejõulisele kõrgseltskonnale enam meeldiks. Suure töö tegi selles ära leskproua Madame Veuve Clicquot Ponsardin, kes leiutas remuage ja pupitre.
 
Šampanja tüübid
 
Enamus tänapäeval toodetud šampanjadest on "Non-vintage", mis tähendab et toode on segatud mitmetest viinamarjadest ja aastakäikudest, laagerdunud pudelis 15 kuud. Kui aastakäigu tingimused on soodsad teevad tootjad ka „Vintage“ šampanjat, mis on ühe 100% aastakäigu oma, laagerdunud pudelis 36 kuud
 
Blanc de noir - prantsuse mõiste (sõna-sõnalt "valge must" ) valge vein valmistatud täielikult tumedatest viinamarjadest.
 
Blanc de blanc - Blanc de Blanc prantsuse termin, mis tähendab "valgeid valgeid", ja seda kasutatakse Chardonnay viinamarjadest valmistatud šampanjade tähistamiseks või Pinot blanc'is harvadel juhtudel.
 
Magususastmed
 
· Brut Nature (naturaalselt toores) - ei lisata suhkrut, vein võib sisaldada jääksuhkruid 0-3 gr/l
· Extra Brut (eriti toores) - suhkrusisaldus jääb vahemikku 0-6gr/l
· Brut (toores) - suhkrusisaldus jääb vahemiku 0-12gr/l
· Extra Dry (eriti kuiv) – suhkrusisaldus jääb vahemikku12-17gr/l
· Sec (kuiv) – suhkrusisaldus jääb vahemikku 17-32 gr/l
· Demi-sec (poolkuiv) -suhkrusisaldus jääb vahemikku 32-50 gr/l
· Doux (magus) -suhkrusisaldus jääb vahemikku 50 gr/l või rohkem
 
„First things first. Get the Champagne!“ - Winston Churchill
 
Mulliderohket rahvusvahelist šampanjapäeva!
 
Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

Oktoberfest

22.09.2018
Kõik sai alguse sellest, et kuningas Ludwig I abiellus Saxony-Hildburghausen printsess Theresega 12.10.1810. Kõik Müncheni kodanikud olid kutsutud tähistama kuninglikku sündmust. Hobuste võiduajamine lõpetas piduliku sündmuse. Kuid otsus korrata võiduajamisi järgmisel aastal tõi kaasa Oktoberfesti traditsiooni.
 
1811 aasta oli lisaks hobuste võiduajamisele ka Baierimaa põllumajandamise edendamiseks suur põllumajandusnäitus. Viimane hobuste võiduajamine toimus 1960.aastal, kuid põllumajandusnäitust korraldatakse Oktoberfesti raames iga 3 aasta tagant.
 
Esimestel aastakümnetel oli lõbustuste valik hõre. Alles 1818. aastal loodi esimene karusell ja kiiged. Külalised kustutasid janu väikestes õllekannudest, mis peagi kiiresti kasvasid. 1896 aastal tekkisid esimesed õlletelgid ja saalid, mis asusid õlletehaste tagaküljel. Pakutavate karusellide valik tõusis juba 1870 aastal.
 
1933 aastast kasutatakse festivali sümbolina sinise-valge ruudulist Baierimaa lippu
Alates 1950. aastast on festival alati avatud sama traditsioonilise protseduuriga: Esimese Oktoberfesti õllevaadi avamine kell 12.00, Müncheni linnapea kuulutab sega "O'zapft on!“.
 
Oktoberfesti õlu peab vastama Reinheitsgebot'ile (saksa õllepuhtuse seadus) ja olema valmistatud Müncheni linnapiirides. Selline õlu kannab tähistust “Oktoberfest Beer” ja on Müncheni õlletehaste klubi registreeritud kaubamärk, klubi koosneb kuuest õlletehastest. Õlut kannavad ette teenindajad Baierimaa traditsioonilistes rahvariietes drindlis ja lederhosen´nites (nahast põlvpüksid).
 
2005.aastast on väljatöötatud reeglid, mis teevad festivalist peresõbraliku ettevõtmise. Kuni kella 18.00 mängib telkides ja väljakul enamasti rahvamuusika. Pärastlõunat mängitav muusika on piiratud 85 detsibelliga.
Pidustused on ära jäetud 24 korral, sõja või epideemiate tõttu.
26.09.1980 toimus festivalil pommiplahvatus kus surma sai 3 ja vigastada mitusada inimest. See on ainus vägivaldne juhtum festivali 200 aastases ajaloos.
 
 
Oktoberfest on maailmasuurim rahvapidu mis toimub Münchenis septembri keskpaigast kuni oktoobri esimese nädalavahetuseni. Ürituse käigus valatakse välja miljoneid liitrit õlut, nauditakse erinevaid aktratsioone ja lõbustusi.
Seda kõike mis kohapeal toimub on päris keeruline paari reaga paberile panna. Igal juhul kui teil tekkib võimalus külastada Oktooberfesti- tehke seda????
 
"Ein Prosit der Gemütlichkeit"!
 
Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.

Riesling - Viinamarjade Kuninganna

23.08.2018
 
See on ka üks aromaatsemaid, kompleksemaid, nüansirohkemaid ja tihti ka hea happesusega valgeid viinamarjasorte.
 
Neist marjadest võib valmida vein, mille eluiga saab mõõta paari aastaga, kuid haruldane pole ka juhus, kui Teie ette satub paarikümne aasta vanune versioon. See on ka üks aromaatsemaid, komplekssemaid, nüansirohkemaid ja tihti ka hea happesusega valgeid viinamarjasorte. Teatud soojadel aastatel on marjad lillelised ja mesised, teistel aastatel aga mineraalsed ja tsitruselised. Neid võib leida metalselt kuivana ning ka ülikõrge magususega. Tõeline imemari!
 
Selle suurepärase marja kodumaa on Saksamaa. Esmased kirjalikud ülestähendused selle kohta pärinevad juba aastast 1435. Kuna enamik selle aja veine olid segud, siis puhas Riesling ühelt mäelt valmistati alles aastatel 1720-1721 Schloss Johannisbergis – benediktiinide mungakloostris. 19. sajandil oli see mari juba Moselis ja Rheingaus enim kasvatatud viinamarjasort.
 
Ka Alsace on pretendeerinud esmakasvataja tiitlile: esimene ülestähendus viinapuude istutamisest neile aladele pärineb juba aastast 1477.
Järgnes invasioon Austriasse, Tšehhi, Sloveeniasse, Põhja-Itaaliasse ning aastast 1857 tõid saksa immigrandid need väärikad viinapuud ka Californiasse, 1871 Washingtoni osariiki ning 1880 Lõuna-Austraaliasse.
 
Kuidas maitseb Rieslingu vein?
 
Tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline, lilleline, mineraalne. Alati hea happesuse ja värskusega – olgu tegu siis kuiva või ka veidi magusama versiooniga. Tihtilugu väga pikaealine. Kui enamik valgeid veine on kahe- kuni nelja-aastase normaalse elutsükliga, siis Rieslingul sel ajal alles hakkab teine hingamine ning tänutäheks hoidmise eest täieneb aroomibukett petrooliste ja kuivatatud puuviljaliste nootidega, mis on intelligentse veini puhul lausa suurepärased aroomibuketi lisandid.
 
Vana Maailm
 
Prantsusmaa - Alsace on kuulsaim Rieslingu piirkond Prantsusmaal. Parimad näited tulevad Alsace’i lõunapoolsest otsast – mägisemalt alalt. Veinid on kreemised, isegi võised, komplekssed, kahe-kolme aasta vanustel leiab ka tüüpilist petrooli hõngu aroomis. Grand Cru on pea alati kindel valik, kuigi mitte just liiga odav.
 
Itaalia - kerge, värske, elegantne Alto Adige või Trentino aladelt; täidlasem, aromaatsem ja komplekssem Friuli kandist. Võib olla väga huvitava maitsega.
 
Saksamaa - kindlasti üks eripärasemate ning ka parimate Rieslingute sünnimaa. Elegantsemad, puuviljasemad ja madala alkoholisisaldusega on kuulsad Moseli Rieslingud. Tipptootjate veinid on tihti mineraalsed, hea happesuse ning suurepärase maitsebuketiga. Rheingau on tuntud kompleksete, jõuliste ning tsitruseliste versioonide poolest. Leida võib ka väga elegantseid, kuivi Rieslinguid. Pfalz ja Rheinhesseni piirkondade suguvennad on rohkem mahuorientatsiooniga, kuid tipptootjate Riesling on tihtilugu ka parem oma kuulsate naaberpiirkondade – Moseli ja Rheingau – tootjate analoogidest. Väga head on ka tänapäeva Frankeni Rieslingud – kuivad, mineraalsed, komplekssed ja jõulised.
 
Austria - suurepärased kuivad Rieslingud, mis pole just odavad, kuid peaaegu alati väga head.
 
Väga huvitavaid Rieslinguid leiab ka Luxemburgist.
 
Uus Maailm
 
Uus-Meremaa - kindlasti Rieslingu tulevikumaa. Tänased viinapuud on küll veel veidi noored, kuid tulemused on suurepärased. Veinid on Austraalia suguvendadest veidi kergemad ning elegantsemad. Väga hea Riesling tuleb Marlborough’ ja Nelsoni veinipiirkondadest. Mida värskem saak, seda uhkem vein!
 
Austraalia - kuni aastani 1990 oli Riesling enim kasvatatud hele viinamari Austraalias. Selle võidukäigu tappis Chardonnay invasioon. Tänaseks on Riesling taasavastatud ning otsida tasub seda Clare Valley ja Eden Valley piirkondadest. Veinid on aromaatsed, puuviljased, tihti lausa täidlased. Kindlasti üks parimaid valgeid veine kuumast Austraaliast.
 
Tšiili, Argentiina ja Lõuna-Aafrika - enamik varasematel aegadel istutatud viinapuid sattus liiga soojadele aladele ning tootis üsna iseloomutuid, ebarieslinglikke tulemusi. Tänaseks on viinapuud enamasti ümberistutatud jahedamatele aladele, kust uusi ja kindlasti paremaid tulemusi varsti ka näha saab.
 
Ameerika Ühendriigid - külmematel aladel võib olla suurepärane. Proovida tasub California – Sierra Foothills, Monterrey või siis Oregoni paremaid näiteid (kui need ka Eestisse eksima peaksid).
 
Riesling on tegelikult viinamarjasort, mida kohtab segudes harva, kuna on ise piisavalt hea. Kuid puuviljaseid, kergesti joodavaid, rahvapäraseid versioone leiab Austraaliast (seguna Gewurztramineri, Semilloni või Chardonnayga) ning veidi elegantsemaid stiile Alsace’i aladelt.
 
Kuidas sobib vein toiduga?
 
Kuna Rieslingus leidub küllaldaselt nii happeid kui ka suhkruid, siis sellega saab sobitada väga erinevaid toitusid. Rieslingut saab juua nii valge kala kui ka sealiha kõrvale. Saksamaal süüakse üldiselt väga palju süsivesikurikkaid toitusid nagu hapukapsas ja sealiha. Võttes arvesse, et väga paljud traditsioonilised eesti toidud on mõjutatud saksa toidukultuurist, on riesling ideaalne paariline paljudele eesti toitudele. Samas Riesling on üks väheseid veine mida saab juua ka selliste vürtsikate idamaiste köökide toitude kõrvale nagu Tai köök ja Hiina köök.
 
Rieslingut tasub serveerida temperatuuril 11 °C, samas magusamaid Rieslinguid tasub serveerida natuke soojemana.
 
Teadmiseks:
  • Moseli Riesling on pea alati veidi magus.
  • Auslese, Beerenauslese, Eiswein ja Trockenbeerenauslese puhul on tegu dessertveinidega.
  • Enamik Uue Maailma Rieslinguid on mõeldud tarvitamiseks kahe-kolme aasta jooksul korjest.
  • Keeratav kork (screw cap) sobib suurepäraselt aromaatsetele marjadele ning säilitab Rieslingu maksimaalse värskuse.
  • Üks peamisi põhjuseid, miks rieslingud on maailma populaarsemate veinide hulgas, on seotud joogisordi maitseomadustega. Ekspertide väitel võivad rieslingut hinnata needki, kes pole erilised veiniarmastajad või veinitundjad. Sellele aitab kaasa joogi aroomibukett.
Nautige Rieslinguid, sest neis on, mida nautida!
 
 
Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.