KAS OLED PIISAVALT VANA?

 Lehele sisenemiseks kinnita, et oled täisealine.

 

Jah, kinnitan!
Ei, olen noorem!

Juurdepääs keelatud

Teie juurdepääs on Teie vanuse tõttu piiratud!

Šampanja

19.10.2018
Šampanja on seaduslikult ainult Champagne piirkonnast pärinev vahuvein, piirkond paikneb 150 kilomeetrit Pariisist idas, laiudes ca 34 000 hektaril. Seda alkohoolse jooki toodetakse piirkonnas kasvanud viinamarjadest ja seaduse kohaselt peab toimuma teine käärimine pudelis.
 
Peamisteks marjasortideks on Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonnay
 
Esimesed veiniaiad rajasid roomlased. Piirkonna nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast campania, mis tähendab „maakoht“. Roomlased kaevandasid piirkonnast kriiti, mida kasutati ehituses majade lupjamisel. Sellest ajast on jäänud piirkonda suured uuristatud, ideaalset temperatuuri ja niiskust hoidvad maa-alused keldrid, mis leiavad kasutust šampanja küpsemiseks ja laagerdumiseks.
 
Prantsusmaal loodi esimene võluv šampanja juhuslikult ja seda nimetati "kuratlikuks veiniks" (le vin du diable), kuna pudelid plahvatasid või purunesid, ei osatud arvestada teisel käärimisel tekkiva rõhuga pudelis. Vanim registreeritud vahuvein on aastast 1531 Blanquette de Limoux.
 
1662 aastal esitles teadlane ja arst Christopher Merret kuninglikus ühiskonnas paberit, mis viitas suhkru lisamist viimistletud veinile et luua uuesti käärimist, tänapäeval nimetatakse seda méthode champenoiseks. Merreti avastused langesid kokku ka inglise klaasikunstnike tehniliste arengutega, mis võimaldasid valmistada pudeleid, mis võiksid teisel käärimisel taluda nõutavat sisemist rõhku.
 
 
17.sajandi lõpus leiutas Hautvilleris`i kloostri munk Dom Perignon poolkogemata võimaluse, kuidas „mull veini sisse jääb“. Legendi kohaselt ei leiutanud munk vahuveini, kuid andis märkimisväärse panuse säilivate šampanjade tootmiseks.
Kuigi esmane šampanja oli suhteliselt sogane ja pärmijääke täis jook tekkis veini vastu elav huvi. Kihiseva veini joomisest sai väikestviisi harjumus Prantsusmaa õukonnas ja peale kuningas Louis XIV surma 1715. aastal hakati tõsisemalt panustama šampanja tootmisse.
 
Tõeline võidukäik sai alguse 19. sajandil, mil leiutati võimalus, kuidas eemaldada pudelist pärmijääk. Hakati segama erinevate aastakäikude veine ja ka erinevate viinamarjasortide veine (cuvee valmistamine). Samas pidid vein selgemaks ja kirkamaks saama, et maksejõulisele kõrgseltskonnale enam meeldiks. Suure töö tegi selles ära leskproua Madame Veuve Clicquot Ponsardin, kes leiutas remuage ja pupitre.
 
Šampanja tüübid
 
Enamus tänapäeval toodetud šampanjadest on "Non-vintage", mis tähendab et toode on segatud mitmetest viinamarjadest ja aastakäikudest, laagerdunud pudelis 15 kuud. Kui aastakäigu tingimused on soodsad teevad tootjad ka „Vintage“ šampanjat, mis on ühe 100% aastakäigu oma, laagerdunud pudelis 36 kuud
 
Blanc de noir - prantsuse mõiste (sõna-sõnalt "valge must" ) valge vein valmistatud täielikult tumedatest viinamarjadest.
 
Blanc de blanc - Blanc de Blanc prantsuse termin, mis tähendab "valgeid valgeid", ja seda kasutatakse Chardonnay viinamarjadest valmistatud šampanjade tähistamiseks või Pinot blanc'is harvadel juhtudel.
 
Magususastmed
 
· Brut Nature (naturaalselt toores) - ei lisata suhkrut, vein võib sisaldada jääksuhkruid 0-3 gr/l
· Extra Brut (eriti toores) - suhkrusisaldus jääb vahemikku 0-6gr/l
· Brut (toores) - suhkrusisaldus jääb vahemiku 0-12gr/l
· Extra Dry (eriti kuiv) – suhkrusisaldus jääb vahemikku12-17gr/l
· Sec (kuiv) – suhkrusisaldus jääb vahemikku 17-32 gr/l
· Demi-sec (poolkuiv) -suhkrusisaldus jääb vahemikku 32-50 gr/l
· Doux (magus) -suhkrusisaldus jääb vahemikku 50 gr/l või rohkem
 
„First things first. Get the Champagne!“ - Winston Churchill
 
Mulliderohket rahvusvahelist šampanjapäeva!
 
Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.