KAS OLED PIISAVALT VANA?

 Lehele sisenemiseks kinnita, et oled täisealine.

 

Jah, kinnitan!
Ei, olen noorem!

Juurdepääs keelatud

Teie juurdepääs on Teie vanuse tõttu piiratud!

Cabernet Sauvignon

30.08.2019

Cabernet Sauvignon on kuulus, vapustav ja legendaarne mari, kes vastutab maalima suurimate veinide eest ja on vaieldamatult kõikidest punastest viinamarjadest suurim. 

Viinamarja tõeline päritolu tuvastati 1996 aastal, uurides DNA-d. Tõendid kinnitasid, et Cabernet Sauvignon on Cabernet Frangi ja Sauvignon Blanci järeltulija. Ristand on tõenäoliselt tekkinud 17.sajandil. Marjal on mõlema viinamarjaga sarnased aroomid Cabernet Frangi mustsõstra ja Sauvignon Blanci värske rohumaa. Marja kasvatatakse peaaegu igas suuremas veinitootmis riigis. Rahvusvaheliselt tuntuks sai Bordeaux`i veinide kaudu. Tänapäeval on Cabernet Sauvignon võtmetähtsusega mari nii mõneski Uue-maailma veiniaias Californias, Tsiilis ja Lõuna-Austraalias.

 

 

Kuidas maitseb vein Cabernet Sauvignonist ?

Punane viinamarjasort, katab laia spektriga aroome ja maitseid. Tumepunase värviga, jõuline – roheline paprika, mustsõstar, kirss, tomat münt, seeder happeid ja tanniine sisaldavaid vein. Tamme kasutamine laagerdamisel on laialt levinud ja seetõttu on veinidel sellest tingitud lõhn ja maitse -suits, vanill ja kohv. Oma kehalt täidlane, tugevate tanniinide ja hea happega, mis annab potentsiaali arenguks.

Bordeauxi veinivalmistajad armastavad viinamarjade tanniinide tervislikku taset, mis tähendab, et vein võib pudelis mitme aasta jooksul areneda, samuti sobib suurepäraselt tammes laagerdamiseks, kuna tamm tõi välja ilusad/head uued maitsed. Tulemuseks oli vein, mis oli täidlane, keskmise happesusega ja toiduga nautimiseks fantastiline.

Itaalias mängib mari suurt osatähtsust „Super Toscana“ veinides. Paljudes teistes Itaalia piirkondades, kasutatakse enamasti marja veinile värvi andmiseks.

Hispaanias enamasti levinud Rioja ja Ribero del Duero piirkonnas, kus kasutatakse segudes kooos Tempranilloga.

Californias on Cabernet Sauvignon oma iseloomulik maitse- lagrits, must kirss ja pipar, mis on viimistletud kerge vanilliga. Veidi vähem tanniini ja happesust. Peamine stililine erinevus mägipiirkondade ja oru viinamarjaistanudste vahel.

Washingtoni osariigis on Cabernet Sauvignon kõige levinum punane viinamarjasort. Selle piirkonna veinile on iseloomulik vähene tanninsus ja puuviljasus Mujal Ameerika Ühendriikides Oregonis on väikesed kogused Cabernet Sauvignoni, soojemates lõunapiirkondades. Tehakse nii sordipõhist, kui segatud veini.

Cabernet Sauvignon kasvatatakse peaaegu igas Lõuna-Ameerika riigis, sealhulgas Tšiilis, Argentiinas, Boliivias, Brasiilias, Peruus ja Uruguays. Tšiilis veinid olid ajalooliselt suure saagikusega. Tootjad hakkasid keskenduma saagikuse piiramisele, nii tekkisid piirkondlikud erinevused. Reeglina on veinid lopsakalt puuviljased, magusamad ja madalama happesusega.

Austraalias hakkas mari tähelepanu tõmbama 1970 aastatel, oma intensiivse puuviljasuse ja peene mündisse maitse nüansiga. Palju kasutatake segudes koos Shiraziga

Hiina veinitootmise revolutsioon põhineb peaaegu täielikult Cabernet Sauvignoni laialdastel istandustel, isegi kui tulemused on endiselt üsna kerged ja eristamatud.

Millise toidu juurde....

Cabernet Sauvignon on saadaval mitmesugustes stiilides. Mõned veinid on rikkamad ja võimsamad, millel on potensiaal enda alla matta kergeid ja õrnasid roogi. Teised pakuvad elegantsemat maitset, tekstuuri ja tunnet.

Sobib hästi julgete maitsete ja raskete toiduainetega: punane liha- veis, part, lammas- valgud ja rasvad taandavad veini taniine ja toovad esile puuviljasuse. Sobib pakkuda kaaslakseks tuunikala roogade juurde. Vein iseloomu saab esile tuua ka toiduvalmistamise meetodidega: grillimine,suitsetamine, röstimine. Veine mis on taimsemate nootidega saab tasakaalustada köögiviljade lisamisega. Sobib suurepäraset pähklite ja juustudega - Cheddar, Mozzarella, Brie. Hea kaaslane burgerite, pizza ja šokolaadikoogi kõrvale.

Aga miks mitte eksperimenteerida ise ja lasta maitsetel ennast üllatada.

Cabernet Sauvignon’i suure tuntuse taga on peamiselt kaks asjaolu. Esiteks on see viinamarjasort väga kohanemisvõimeline ning ta on võimeline kasvama väga erinevatel pinnastel ja eri kliimades.

Teine, mitte vähem tähtis põhjus on see, et vaatamata terroir’ile kus viinapuud on kasvanud, säilitab Cabernet Sauvignon siiski väga tuntavad ainult Cabernet Sauvignon’ile iseloomulikud tunnusjooned, millele lisanduvad vihjed piirkonnale, kus antud konkreetne viinapuu kasvanud on.

Samas on eksisteerib vaid üksainud põhjus selleks, miks Cabernet Sauvignon kui viinamarjasort läbi aegade jätkuvalt populaarne on; ja see põhjus on puht majanduslik. Nimelt on Cabernet Sauvignon kõigile teada-tuntud viinamarjasort ja seda on hea turundada.

Huvitav teada

  • Mustsõstra-,paprika- ja pipramaitse ning aroomi marjale annab keemiline ühend - Metaoxypyrazine 
  • Viinamari on nii populaarne,et 30.augustil tähistatakse rahvusvahelist Cabernet Sauvignoni päeva
  • Veinil on palju reservtooli ühendeid,mis aitab ennetada vananemist kortsude teket ja aitab pidurdada Alzheimeri tõve arengut
  • Cabernet Sauvignon on enim kasvatatud viinamari maailmas, täna kasvab igal kontinendil peale Antarktika

Häid veinielamusi !

Inga Hermanson
Junior Sommeljee nr 433
 
Tekst kokku pandud ajakirjanduse alustel.